7. juuli 2014

ROOSITORT



Roositort on kindlasti ILUSAIM tort, mida ma siiani teinud olen. Nii armas ja õrn, nii elus ja ehe. Üleni naiselik. Lillelõhnaline ja roosimaitseline. See tort tekitas minus ärevust ja emotsioone taina segamisest torditüki söömise ja pildistamiseni. 

Kõigepealt olid mul rooside ja roosivee suhtes väga tugevad eelarvamused. Ma olin täiesti kindel, et roosivesi maitseb nagu odav odekolonn, aga ei! Väikeses koguses kreemi sisse panduna on see väga meeldiv. Annab magusa lõhna ja õrna roosimaitse. Samas, kui roosiveega üle pingutada, võib tõesti tunduda, et torditüki asemel on suhu sattunud lusikatäis lõhnaõli (:

Roosid on minu jaoks aja jooksul kuidagi tavaliseks muutunud. Lihtsalt sellepärast, et tähtpäevadel toovad mehed naistele alati roose. Maailmas (loe lillepoes) on ju nii palju teisi ilusaid lilli, aga millegipärast on just roosid meeste esimene valik. Või arvavad nad ekslikult, et need on kõikide naiste lemmikud? Ei saa salata, mulle tegelikult meeldivad pisikesed kobarroosid ja mõned romantilisemad sordid ka, aga see tüüpiline punane roos ei tekitanud minus juba ammu mingit ärevust. Kuni selle tordini. Nüüd vaatan roose hoopis teise pilguga. Eelkõige muidugi neid, mis on kasvanud koduaias ilma mürgita. Ainult sellised sobivad tordi peale. Õrnadeks kroonlehtedeks lahtivõetuna muutub ka kõige tavalisem roos imeilusaks kaunistuseks.


Ma teadsin küll, et roosid on söödavad, aga ma polnud neid kunagi varem maitsnud. No ei ole eriline lillesööja. Kartsin, et roositort maitseb kuidagi liiga lilleliselt, aga üllatusin. Muidugi maitseb see nagu roos, aga pole sugugi ebameeldiv. Õhkamapanevalt õrn ja magus maitse. Tegelikult ei peagi kõiki kaunistuseks pandud õielehti ära sööma. Julgemad võivad proovida, aga lehekesed võib vabalt ka taldriku servale noppida. Või siis kaunistada tordi hoopis suhkrustatud kroonlehtedega. Need meenutavad pigem maiustust kui lille. Ja tuleb välja, et erinevat värvi roosid maitsevad erinevalt. Mida heledam, seda mahedam. Et siis esimesel korral ei maksa kohe tumepunaste roosidega torti kaunistama hakata (:


Kuigi ma alguses juba kujutasin ette, milline see tort lõpuks välja näeb, ei osanud ikkagi arvata, et ta päriselt nii ilus on. Ahhetasin ja ohhetasin tükk aega omaette (: Värske lill tordil mõjub võimsalt. Annab silmad ette mistahes teisele tordikaunistusele, olgu teda voolitud ja värvitud kuitahes kaua. 


Mujal maailmas kasutatakse roosivett kookide ja magustoitude maitsestamisel päris julgesti ja värsked roosid on näiteks pulmatortide kaunistamisel väga populaarsed. Erinevaid retsepte on palju, mõned neist lausa ekstreemsed. Näiteks sattusin retseptile, kus koogipõhjades oli nii roosivett kui hakitud kroonlehti, ka kreemis oli mõlemat, lisaks oli kook kaunistatud värskete roosidega. Liig mis liig! Eriti argadele lillesööjatele nagu mina. Sellepärast kombineerisin erinevatest retseptidest kokku ühe mahedama variandi. 

Ah jaa, meeste seltskonnale pole mõtet seda torti pakkuda. Liiga naiselik ja lilleline. 


ROOSITORT

Munavalgekook (1 tk)
3 toasooja munavalget
120 ml toasooja piima
1 tl vanillisuhkrut
75 g pehmet võid
100 g suhkrut
180 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud kardemoni
nöpuotsatäis soola

Roosikreem
200 g toasooja võid
100 g tuhksuhkrut
1 tl roosivett (Umami poest)
2 sl piima
0,5 tl vanillisuhkrut
(soovi korral 4-8 hakitud värsket roosikroonlehte)

Kaunistamiseks
5-7 koduaia roosi, mis on kasvanud mürgita


Roositordi jaoks tuleb küpsetada kaks munavalgekooki (20 cm vormis).
Koogipõhja jaoks segasin ühes kausis munavalged, piima ja vanillisuhkru. Panin teise kaussi jahu, küpsetuspulbri, soola, suhkru ja kardemoni. Lisasin pehme või ja segasin, kuni tekkis ühtlane purutainas. Valasin muna-piimasegu purutainale ning vahustasin mikseriga 5 minutit. Kallasin taina küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi ja küpsetasin 180-kraadises ahjus umbes 40 minutit (kuni koogi sisse torgatud puutikk jäi kuivaks). Lasin koogipõhjadel täielikult jahtuda.

Kreemi jaoks vahustasin toasooja või heledamaks ja kohevamaks (umbes kaks minutit). Lisasin tuhksuhkru ja vanillilsuhkru ning vahustasin veel 3-4 minutit. Lisasin roosivee ja piima ning vahustasin veel paar minutit. Kõige viimasena segasin kreemi sisse peeneks hakitud roosikroonlehed. 

Tõstsin ühe koogipõhja serveerimisalusele, määrisin sellele pool roosikreemist ning tõstsin peale teise põhja. Katsin tordi pealt ja külgedelt ülejäänud kreemiga.

Vahetult enne serveerimist eraldasin kroonlehed õrnalt roosiõie küljest ning katsin nendega tordi. 


SUHKRUSTATUD ROOSIKROONLEHED
1 munavalge
peeneteralist suhkrut
värskeid roosikroonlehti

Kloppisin munavalge kergelt lahti. Eraldasin kroonlehed ettevaatlikult õie küljest. Pintseldasin kroonlehe mõlemalt poolt munavalgega (mida õhemalt, seda parem) ning puistasin üle suhkruga. Tõstsin küpsetuspaberiga kaetud alusele kuivama. Kuivanud suhkrustatud roosikroonlehti peaks säilitama õhukindlas karbis.

Kui sööjate hulges on väikelapsi, rasedaid või eakaid inimesi, tuleks munavalge asemel kasutada munavalgepulbrit (seda saab näiteks Suhkrukunsti poest). 

Roositordi retsept ilmus ka ajakirja Kodu & Aed juulikuu numbris

18. juuni 2014

KEEKS JA MARJAD GRILLILE!



Jaanipäev grillita on nagu pannkook moosita. Pole nagu päris see! Meil tavaliselt ununeb magus jaanipäeval üldse ära, sest soolast head ja paremat on nii palju. Aga kui pidupäeval grill nagunii kuumaks aetakse, siis võiks seal ühe mõnusa magustoidu valmistada küll. Sõnajalaõied jätaks metsa, aga jänesekapsad nopiks kaasa ja sätiks taldrikule kaunistuseks (:

Keeksi võib päev varem valmis teha, siis jääb jaanipäeval muudeks toimetusteks ka aega. Ja kui sööjaid on rohkem, tasub marjakastet topelt teha (kahes eraldi fooliumkausis). Grillitud keeks on parim soojalt, kuuma marjakastme ja külma vaniljejäätisega. Sobib muidugi väga hästi ka värskete suvemarjadega. 


GRILLITUD KEEKS MARJAKASTMEGA

Lihtne keeks
4 muna
200 g võid
2 dl suhkrut
3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
väikese sidruni riivitud koor ja mahl
grillimiseks paar supilusikatäit sulavõid
serveerimiseks vahukoort või vaniljejäätist

Marjakaste
2,5 dl maasikaid või mustikaid
2 sl pruuni suhkrut
1 tl riivitud sidrunikoort
poole sidruni mahl
3/4 sl palsamiäädikat
3/4 sl maisitärklist
1 tl võid

Vahustasin toasooja või suhkruga heledaks vahuks. Lisasin vahustamist jätkates ükshaaval toasoojad munad, seejärel sidrunikoore - ja mahla. Segasin küpsetuspulbri jahuga ja sõelusin võivahu peale. Segasin lusikaga õrnalt ühtlaseks tainaks. Valasin taina võitataud keeksivormi ja küpsetasin 175-kraadises ahjus kuni keeksi sisse torgatud puutikk kuivaks jäi (umbes 50-60 minutit). Lasin vormis jahtuda. Seejärel kummutasin keeksi vormist välja ja lõikasin 2-3 cm paksusteks viiludeks. Pintseldasin keeksiviile kergelt (üle ei maksa pingutada) sulavõiga ja grillisin kummaltki poolt 1-2 minutit, kuni keeks muutus kuldpruuniks. Olgu, natuke läks kärssama ka (: Seega tasub grillimisel tähelepanelik olla!

Marjakastme jaoks segasin marjad suhkru, sidrunimahla ja -koore ning palsamiäädikaga. Lahustasin maisitärklise väheses külmas vees ning valasin marjadele. Valmistasin kahekordsest fooliumist kõrgete äästega kausi, panin kausi põhja tükikese võid, valasin peale marjad ja pakkisin fooliumi pealt kokku. Küpsetasin grillil 5-10 minutit (oleneb kuumusest) kuni suhkur oli sulanud ning kaste paksenenud. 

See retsept ilmus ka ajakirja Kodu & Aed juuninumbris

Grillime jaanipäeval ilma soojaks!


16. mai 2014

5 JA VIRK VISPEL!

11. mai 2009 - BANAANIKOOK. Minu esimene blogipostitus viis aastat tagasi. Nii naljakas! 
Vanad head ajad, kui postitusi tuli nagu seeni pärast vihma. Nüüd ei julge ennast blogijaks nimetadagi, kuigi magusast kirjutamine ja fotode tegemine on siiani sama südamelähedased kui alustades. Nii väga tahaks katsetada, võrrelda, pildisatada, uurida, maitsta. Aga olgem ausad - aega on vähem, hinnad on laes ja tervis on kallis. Sellepärast neid magusapostitusi siin nii harva kohtabki (:

Kõik see, mis on nende aastate jooksul tänu blogile juhtunud, on olnud väga lahe! Uued sõbrad, uskumatud võimalused, lõbusad üritused, eneseületamised, uued teadmised ja kogemused. Aitäh selle eest lugejatele ja kaasaelajatele, sest teieta poleks seda kõike juhtunud! Pange nüüd hästi tähele - kui ma ühel ilusal päeval köögis remondi tehtud saan (loodan sellest ka blogida), siis kutsun teid kõiki külla ja pakun kooki

Uskumatutest võimalustest rääkides - alates maikuust võib minu magusaid retsepte leida ajakirjast Kodu & Aed, rubriigist Virk Vispel. Maikuu on ajakirja sünnipäevakuu ja mul avanes võimalus valmistada tort K&A 15. juubeliks. Maasikatarretise tort sai paks ja triibuline, värske ja särtsakas, just nagu ajakiri ise! Lisaks on suvepeo teemas ka mõned magusad ampsud - beseeküpsised punasesõstrakreemiga, šokolaadi-mustsõstra pulgakoogid, kamavahvlid vaarikate ja mündiga. Vaadake järgi, retseptid leiate ajakirjast!

Maasikatarretise tort

Nüüd on ainult aja ja formuleerimise küsimus, kui Koopatibist saabki Virk Vispel. No selle Koopatibi nimega on omajagu janti olnud. Ma ei ela koopas ja kohe kindlasti ei pea ma ennast tibiks :) Valisin sellise kasutajanime Hotmaili algusaegadel oma meilikontole. Siis tahtsid kõik internetis anonüümsed olla. Minu poiss-sõber, nüüdseks tulevane abikaasa (ja-jah, me oleme juba 16 aastat koos olnud ja mul on nüüd lõpuks ometi sõrmus sõrmes), õppis TTÜ-s mäetehnikat (kaevandamine maa all jms) ja pani endale MSN-is nimeks Koopaonu. Mulle tundus see nii originaalne, et tahtsin endale ka midagi sarnast. Koopatädi, Koopamutt, Koopaeit - ei kõlanud just lahedalt, aga Koopatibi tundus õige. Kui blogile nime mõtlesin, siis ei pidnudki kaua mõtlema. Aga nüüd me oleme vist vanaks jäänud ja ei taha enam nimede taha varjuda (:

Aastad kokku loetud, nimemüsteerium lahendatud ja muudatustest teatatud, nüüd võib ühe retsepti ka kirja panna (: Ülimaitsev ja pilkupüüdev suvine suupiste oma hiilgavas lihtsuses. Retsept ilmus maikuu ajakirjas Kodu & Aed.



KAMAVAHVLID VAARIKAKREEMI JA MÜNDIGA

Vahvlid (30-35 tk)
1 väike muna
25 g suhkrut
125 ml piima
60 g nisujahu
30 g kamajahu
0,5 tl vaniljesuhkrut
25 g sulatatud võid

Kreem
200 g kohupiima
50 g hapukoort
40-50 g suhkrut
peotäis värskeid vaarikaid kreemi sisse
kaunistamiseks värsket münti, vaarikaid

Segasin kausis muna ja suhkrud. Lisasin vaheldumisi piima ja jahud. Lõpuks niristasin sisse jahtunud sulavõi. Lasin tainal 20-30 minutit seista. Küpsetasin vahvliraua abil väikesed krõbedad vahvlid. Vahvleid peab serveerimiseni õhukindlas karbis hoidma, nii püsivad need krõbedad. 
Vahustasin kohupiim suhkrute ja hapukoorega õhulisemaks. Lisasin peotäie värskeid vaarikaid, segasin õrnalt läbi. Tõstsin teelusikaga kreemi vahvlitele, kaunistasin vaarikate ja värske mündiga. Serveerisin kohe!



2. mai 2014

AHJUS KÜPSETATUD KOHUPIIMASÕÕRIKUD



Mõne vidinaga on nii, et ennem ei anna rahu, kui ta sul olemas on. Eriti hull sõõrikupanni isu tuli  mul pärast selle video vaatamist. Üliäge sõõrikurull on onul (: 


Aga nagu ikka, kui midagi väga tahad, siis seda lihtsalt ei ole. Kui oled lootuse kaotanud ja otsingud lõpetanud, siis satud juhuslikult peale. Sõõrikuid oleks võinud ju pannitagi teha, nii nagu õige on, aga mulle kohe üldse ei meeldi kuuma õliga mässata. Olgu, tegelikult ei meeldi mulle see, et ma ei oska pärast selle õliga midagi peale hakata. Ahjus küpsetamine tundub lihtsam variant. Tervislikum muidugi ka, kuigi mitte tingimata maitsvam. Ühesõnaga, mul on plaanis katsetada erinevaid retsepte, et leida see üks, millest valmivad kõige paremad ahjus küpsetatud sõõrikud. Hea plaan enne rannahooaega (:


Alustuseks küpsetasin sõõrikud kohupiimapontšikute retsepti järgi (see hea Nami-Nami retsept).
Kõigepealt proovisin 200-kraadises ahjus. Kui pontšikud olid õrnalt pruunid, tegin ukse lahti, et küpsust katsuda. Vajusid momentaalselt alla. Teise pannitäie küpsetasin pöördõhuga 200-kraadises ahjus, ust lahti ei teinud. Küpsesid paremini, kuigi jahtudes vajusid ikkagi pealt lössi. Taigen sai otsa, muidu oleks proovinud veel 210 kraadiga ka. 
Maitsevad hästi, on seest pehmed ja õhulised. Välimuselt ei tulnud nii täiuslikud, kui oleks tahtnud, aga teistpidi pöörates hakkas juba looma (: 

Vot nii lössi vajusid, kuigi ahjus olid väga ilusad

AHJUS KÜPSETATUD KOHUPIIMASÕÕRIKUD

250 g kohupiima
2 muna
4 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
100 g jahu
0,5 tl soodat
killuke võid panni määrimiseks
kaunistamiseks tuhksuhkrut

Segasin kohupiima, munad, suhkru ja soola ühtlaseks. Lisasin soodaga segatud jahu. Määrisin sõõrikupanni pesad võiga ja tõstsin taigna lusikaga pesadesse. Täitsin pesad kolmveerandi ulatuses. Küpsetasin 200-kraadises pöördõhuga ahjus 8 minutit. 



17. aprill 2014

LENNUKIFÄNNI PULGAKOOGID



Tulid lahedalt retrohõngulised tänu siksakilistele pulkadele, mis on tegelikult papist joogikõrred. Selliseid kõrsi on täpilisi, triibulisi, lillelisi. Mulle hullult meeldivad! Niisugused tugevad, on kohe millest kinni hoida. Välimusest rääkimata. Jama on aga selles, et need kõrred on jube kallid. Kui pulk pärast söömist prügikasti lendab, siis paneb ikka mõtlema küll.

Teine avastus, millest ma pulgakookide puhul hetkel vaimustuses olen, on võikreem. Siiani lihtsalt laiskusest pole viitsinud seda teha, sest palju mugavam on topsist toorjuustu võtta. Aga võikreem teeb imet! Teeb pulgakoogi mahlaseks ja maitsvaks. Järgmine kord haaran poest toorjuustu asemel kohe kindlasti paki võid ;) 


25. veebruar 2014

RUKKIKÜPSISETORT POHLA JA IIRISEGA

 
 
22. juuni 2009, Viljandimaa.
 
Päike paistab, on mõnus soe suvehommik. Magame sisse. Oi pagan! Ruttu riidesse, kamm juustest läbi, hambad puhtaks. Appi, laps pole midagi söönud! Haaran talle köögist vorstivõileiva ja juba sörgimegi maantee äärde. Süda taob ärevusest. Me ei tohi hiljaks jääda, ei tohi! See on liiga eriline hetk, et see käest lasta! Eemalt kostab juba hääli, anname jalgadele valu. Uuhhh, jõudsime! Isegi veidi vara. Ootame kannatamatult, peopesad higised. Tee äärde on kogunenud teisigi inimesi, möödasõitvad autojuhid lehvitavad meile. Ja siis nad tulevadki – tuletoojad. Kaasas sini-must-valge lipp, haabjas ja laulupeotuli. Tuli on jõudnud just nüüd meie kodu teeotsa ja me oleme valmis süütama kaasavõetud tõrviku, et läita sellest järgmisel õhtul jaanituli. See on nii eriline tunne! Selline, mida saab tunda vaid eestlane oma kodumaal. Nii uhke on olla olemas! Õigel ajal, õiges kohas.
Mis toimub, miks see pagana tõrvik ei sütti? Oota, natuke nagu tossab juba! Ei, siiski mitte. Tuletoojad liiguvad edasi. Milline pettumus! See ei juhtunud ju praegu meiega? Kes kurat võtab kodunt kaasa tõrviku ilma et kontrolliks, kas seal õli ja taht sees on? Naine, muidugi. Õigemini kolm naist, kes on sellest rahvusliku hõnguga hommikust nii lummatud, et unustavad kõik muu. No ja üks kaheaastane poisiklutt, kes ei jaga eestlaseks olemisest veel suurt midagi.
Ai, see on valus, nii valus. Longime koju. Süda valutab ja ei anna rahu. Siis taipame - küünal kaasa, autosse ja järele neile! Me peame tule koju tooma! Kilomeeter eemal jõuamegi tuletoojatele järele. Milline kergendus, me saamegi tule!
#  #  # 
Tagantjärele naljakas, aga need emotsioonid ja adrenaliin, mis meid sel päeval tabasid, olid võimsad. Põnev on olla eestlane (:
Sellel aastal toimub jälle laulu- ja tantsupidu. Seegi kord kantakse tuld käest-kätte ja külast-külasse. Seegi kord oleme kohal, aga mitte pooliku tõrvikuga, vaid vähemalt kahe korraliku tõrvikuga. Igaks juhuks. Ja et see mul ikka meeles püsiks, pühendasingi vabariigi aastapäeva tordi laulu- ja tantsupeole.
Ei ole õiget pidu tule ega rahvariieteta. Tort on seest triibuline nagu rahvariideseelik, šokolaadist äärekaunistus on tehtud Lüganuse käisetikandi järgi ning kustunud küünal sümboliseerib tõrvikut. Seda sama tõrvikut, mis neli aastat tagasi nii tähtsal hetkel tuld ei võtnud (:

Lapsed sõid tikandi ära (:
Mulle tundub, et küpsisetort on üks eestlaste lemmiktorte. Valmib kiiresti ja lihtsalt ning maitseb alati hea hoolimata sellest, et igaüks teeb seda omamoodi. Sellepärast ma tahtsingi teha just küpsisetordi, aga teistmoodi ja veidi erilisema, et sobiks vabariigi aastapäevaks. Teistmoodi ehk isetehtud küpsistest ja erilisema ehk rukkimaitselise.
Küpsiseid ma meelega ei immutanud, tahtsin tordile ehedat talupojalikku iseloomu. Õnnestus! Küpsisetainasse lisatud kardemon tõi rukki maitse eriliselt hästi esile. Kartsin, et äkki sai liiga teistmoodi küpsisetort, sest sellele mõeldes tekivad ju teatud ootused, aga lapsed pistsid kahe suupoolega ja meile endale maitses ka väga.
 
RUKKIKÜPSISETORT POHLAMOOSI JA IIRISKOMMIDEGA
 
Rukkiküpsised
10 tk (15x15 cm)

250 g võid
2 dl suhkrut
2 muna
5 dl täistera rukkijahu
2 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kardemoni (triiki)
näpuotsatäis soola
Vahustasin toasooja või suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisasin vahustamist jätkates ükshaaval munad. Segasin omavahel rukkijahu, nisujahu, küpsetuspulbri, kardemoni ja soola ning lisasin jahusegu võivahule. Segasin ühtlaseks tainaks. Lasin tainal külmkapis 30 minutit puhata. Rullisin taina jahusel laual õhukeseks. Lõikasin noa ja šablooni abiga 15x15 cm suurused küpsised. Küpsetasin 200-kraadises ahjus umbes 10 minutit.


Täidis
1 kg hapukoort
pohlamoosi (ainult pohladest valmistatud)
1 pakk Kalev Cream iiriskomme
kaunistamiseks tumedat šokolaadi

Tegin kaks torti, kummaski 5 kihti küpsiseid. Esimese kihi vahele panin pohlamoosi, teise kihi vahele hapukoore, kolmanda kihi vahele hapukoore ja hakitud iiriskommid, neljanda kihi vahele hapukoore ja pohlamoosi, pealt katsin hapukoorega. Järgmisel päeval määrisin ühe tordi peale veel veidi hapukoort ning tõstsin sellele otsa teise tordi. Nii tuli mõnusalt kõrge küpsisetort, ilma et kihid oleksid paigast nihkunud. Kaunistasin šokolaadiga.
* Pehme ja kreemise tordi saamiseks soovitan küpsised kindlasti ennem piima sisse kasta!
 
 
 
Esitasin tordi ka Nami-Nami isamaaliste tortide võistlusele, mida korraldatakse vabariigi aastapäeva auks juba kuuendat korda. Vähetähtis ei ole ka tõsiasi, et tordis kasutatud rukkiküpsiste ja pohlamoosi retsept on pärit samuti Nami-Namist (:

 

24. veebruar 2014

RUKKI-PÄHKLI PULGAKOOGID

 

Mina ei tea, mis nende pulgakookidega on, et need mind niimoodi tõmbavad!?
Need ampsud tegin rukkiküpsistest, mõeldes vabariigi aastapäevale.

Ja nii ongi, et kui keeksi või biskviiti küpsetada ei viitsi, võib pulgakoogid vabalt küpsistest valmistada. Toorjuustuga pole ka vaja mässata, hapukoor sobib ideaalselt. Pähkleid ja kuivatatud puuvilju saab samuti lisada, kui need köögikombainis koos küpsistega peeneks suristada. Kusjuures pähklitest jääb hästi mõnus krõmpsuv tekstuur.


RUKKI - PÄHKLI PULGAKOOGID

u 150 g rukkiküpsiseid
50 g röstitud metspähkleid
mõned iiriskommid
törts hapukoort (nii palju, et segu kokku hakkaks)
katmiseks 150-200 g glasuuršokolaadi

Panin rukkiküpsised, pähklid ja iirised köögikombaini, purustasin need. Segasin hulka nii palju hapukoort, et segu kokku hakkas. Voolisin pallikesed ning panin need pooleks tunniks külmkappi. Sulatasin šokolaadi. Kastsin pulga otsapidi šokolaadi sisse, seejärel küpsisepalli sisse ning lõpuks koos küpsisepalliga uuesti šokolaadi sisse. Lasin üleliigsel šokolaadil maha valguda, kaunistasin. Serveerisin toasoojalt.

Magusat vabariigi aastapäeva!